Sanktsioonid võivad Iraani majandust hoopis aidata

„Paljud Iraani naabrid on palju rohkem naftast sõltuvad. See (Iraani majandus – toim) on palju mitmekesisem võrreldes piirkonna teiste riikidega,“ lausus IMFi Lähis-Ida ning Kesk-Aasia piirkonna juhi asetäitja Aasim Husain.

Maailmapanga andmeil on Iraani majandus sel aastal kasvanud juba nelja protsendi võrra. Sanktsioonid eemaldati Iraanilt jaanuaris. Riigi naftatoodang on suuna üles võtnud ning meedia vahendas sel nädalal ka Iraani naftaministri sõnu, kes lausus, et Iraan tahab järgmise aasta märtsiks jõuda tasemele, kus päevas toodetakse 4 miljonit barrelit naftat.

„Ma usun, et kokkuvõttes ei peagi Iraan eksportima toornaftat ja teisi tooraineid – me peaks eksportima naftakemikaale või teisi lisandväärtusega tooteid,“ märkis Iraanis asuva Pasargadi panga välisvarade ning investeeringute haldamise direktor Amir Mehran.

Husaini sõnul toetab suurenev naftatootmine Iraani majandust järgneva 12 kuni 15 kuu jooksul. Teisalt rõhutas ta, et tootmise suurenemine pikas perspektiivis nõuab siiski seda, et riik panustaks ka taristusse.

„Iraanil on tarvis luua ühendus taas rahvusvahelise finantsmaailmaga,“ viitas Husain asjaolule, et arengu saavutamiseks on tarvis raha.

Investorite ebakindlus

Iraan on pärast sanktsioonide kaotamist olnud välisinvestoritele justkui meepott. Mis pole ka ime: tegu on regiooni suuruselt teise majandusega Saudi Araabia järel ning piirkonna suuruselt teise elanikkonnaga riigiga Egiptuse järel. Veelgi enam, Iraan meelitab investoreid ka selle poolest, et riigis on odav tööjõud, noor ning väga haritud elanikkond ning odavad ja usaldusväärsed energiaallikad.

Samas on investorid Iraani osas ka mures, kuna päris kõiki sanktsioone siiski eemaldatud pole ning Iraani tuleviku osas ei saa täiesti kindel olla.